Peatükk 6. Lisa A. Sissejuhatus andmebaasidesse

Andmebaasi võib määratleda kui teatud teemat puudutavate andmete kogumit. See on korraldatud viisil, mis lubab infot hõlpsasti uurida, muudatusi teha ning uusi kirjeid lisada.

Vaatame näiteks siinset skeemi, millel on kujutatud lihtne telefoniraamat.

Toodud pildil on näha kaks kontakti, kumbki omaette kaardil. Tabelis saab sellise kaardi seada ühele reale:

Mõisted: konkreetsed andmed, mis moodustavad osa suuremast kogust, kannavad nimetust rida või kui kasutada professionaalsemat väljendit, siis kirje. Kogu ise kannab tavaliselt nimetust tabel. Kõige mõistlikum on üldiselt anda tabelile nimi, mis väljendab selles peituvate andmete sisu - antud juhul siis Kontaktid. Iga rida koosneb mitmest veerust, mida mõnikord nimetatakse ka väljadeks. Tabelis Kontaktid on kaks veergu (välja): Nimi ja Tel. nr.

Lihtsamas tähenduses moodustab juba üks tabel andmebaasi. Paljud peavadki neid samaväärseks. Aga nagu edaspidi näeme, on tegelikes andmebaasides tavaliselt märksa enam kui üks tabel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meil on nüüd juba lihtne andmebaas ühe tabeliga, mis kannab nime Kontaktid.