Andmebaaside loomise tarkvaraSeni on juttu olnud andmebaaside üldistest omadustest, kuid me pole puudutanud konkreetseid rakendusi, millega neid luua ja kujundada.
Esimesed andmebaasid loodi 1960. aastatel koos võimsate suurarvutitega (nt. IBM System/360). Toona ei olnud tänaseid personaalarvuteid, mistõttu ka andmebaasid nõudsid hea väljaõppega personali. Ehkki omaaegsete arvutite riistvara polnud kuigi usaldusväärne ning nad olid üüratult aeglased ja mahutasid vähe andmeid, on üks andmebaaside juba toonane omadus jäänud tänini püsima: ligipääsu tagamine andmetele üle võrgu paljudele kasutajatele korraga.
1970. aastatel töötasid teadlased välja relatsioonandmebaaside teooria (märksõnadeks on sellised mõisted nagu tabel, kirje, veerg (väli), relatsioonilisus ja nii edasi). Selle teooria alusel loodi IBM-i DB2 ja Oracle'i andmebaasid, mida arendatakse ja kasutatakse veel tänapäevalgi. 1970. aastate lõpus loodi esimesed personaalarvutid. Nende kasutajad said (aegamööda) võimaluse hakata kasutama mitmesuguseid rakendusi, sealhulgas selliseid, millega luua andmebaase.
Kui rääkida firmade suurtest andmebaasidest, pole olukord väga palju muutunud: need vajavad endiselt võimsaid arvuteid või arvutikogumeid ehk klastreid. See teema aga väljub käesoleva käsiraamatu piirest.
Personaalarvutites “kättesaadavate” graafilise kasutajaliidesega andmebaaside osas on valida järgmiste seast:
DBase - tööriist andmebaasioperatsioonide sooritamiseks DOS-is, mis oli populaarne 1980. aastatel. DBase-vormingus faile kasutatakse nende lihtsuse tõttu teatud erijuhtudel seniajani.
FoxPro - DBase'iga sarnane rakendus (1990. aastate algus). Pärast ülevõtmist Microsofti poolt juurutati graafiline kasutajaliides ning seda hakati kasutama ka andmebaaside loomisel personaalarvutites. Seda rakendust pakutakse veel tänapäevalgi, ehkki see tundub olevat veidi iganenud.
Microsoft Access - graafilise kasutajaliidesega andmebaaside disaini võimaldav rakendus, mis tänu mitmetele lihtsustustele sobib ka algajatele. Loodi 1980. aastate lõpus, tugineb 16-bitisele arvutiarhitektuurile. Seda toodet pakutakse tänaseni laialdaselt ja ka kasutatakse ohtralt eriti väikeettevõtetes, kus tõhusus ja ühiskasutus pole esmatähtsad.
FileMaker - lihtsuse mõttes MS Access'iga sarnanev rakendus, mis töötab Windowsi ja Macintoshi platvormil. Turul alates 1985. aastast.
Kexi - rakendus paljudele platvormidele (UNIX®/Linux®, Windows, Mac® OS X), mis loodi 2003 aastal Seda arendatakse vaba tarkvara põhimõtetest lähtudes ning see kuulub üleilmse KDE kogukonna koosseisu, mis muu hulgas loob UNIX®/Linux® süsteemide graafilist töökeskkonda. Kexi arendamise üks märkimisväärsemaid toetajaid on ettevõte OpenOffice Polska.