Stepi näidisedStep sisaldab muu hulgas mitmeid õpetlikke näiteid, mis peaksid aitama mõista rakenduse tööpõhimõtteid. Vaikimisi kaasa pandud näidise avamiseks vali menüükäsk → →
Oma näidiseid saab jagada menüükäsuga → → , teiste kasutajate jagatud näidiseid aga alla laadida menüükäsuga → → Allalaaditud katseid saab avada menüükäsuga → →
Allpool leiab vaikimisi näidisfailide kirjeldused.
- brownian.step
Joonistab mitteelastse ketta trajektoori, mis põrkub juhuslikult ristkülikus liikuva 40 osakesega. See näidis matkib ideaalse gaasi osakeste Browni liikumist.
- doublependulum.step
See näidis matkib kaksikpendli liikumist, kasutades kaht massiivset osakest ja kaht pulka.
- eightpendulum.step
See näidis kujutab endast kuulsa Newtoni hälli lihtsat demonstratsiooni. Step teeb seda puklade, 8 ketta ja ristküliku abil. Kuus palli keskel ei liigu, sest nad kannavad üle ainult momenti ja energiat, mitte liikumist.
- first.step: esimene näidis
Sel näidisel on kaks osa. Esimene sisaldab kaht vedruga ühendatud osakest, teine aga kaht laenguga osakest.
- Kaks vedruga ühendatud osakest
Selles näidises lisatakse stseenile kaks osakest ja neid ühendav vedru. Mõlema osakese omadused, näiteks kiirus, moment, asukoht jne., on kindlaks määratud omaduste brauseris. Ka vedru omadused, näiteks jäikus, normaalpikkus, sumbuvus jne., on kindlaks määratud omaduste brauseris.
Simulatsiooni selgitus:
See on hea näide lihtsa harmoonilise liikumise kohta. Ühe osakese kiirendus on määratud positiivse X-telje suunaga, teine osakese kiirendus negatiivse X-telje suunaga. Nii tõmbuvad osakesed eri suundades, samal ajal kui vedru püüab tuua mõlemat osakest tagasi algpositsiooni. Sel moel on tegemist lihtsa harmoonilise liikumisega. Osakeste ja vedru tegutsemist sellistes tingimustes näebki stseenil.
- Kaks laenguga osakest
Mõlema laenguga osakese kiirus on määratud kindlas suunas, mistõttu osakesed liiguvad vastavas suunas, aga mõlemale osakesele on antud võrdne vastasmärgiline laeng, mis sunnib neid teineteise poole tõmbuma. Stseenil võibki näha laenguga osakeste liikumist sellistes tingimustes.
- fourpendula.step
See näidis on korrektne Newtoni hälli demonstratsioon. Et süsteem ei ole ideaalne, hakkavad kaks ketast keskel ajapikku liikuma.
- gas.step
See näidis demonstreerib ideaalse gaasi survet, mida põhjustab Browni liikumine.
- graph.step
See kujutab endast esimese osakese kiirust ja asukohta näitavat graafi süsteemis, kus kaks osakest on ühendatud vedruga.
- liquid.step
See näide demonstreerib üheaatomilist vedelikku.
- lissajous.step
See näidis demonstreerib kahe osakese najal Lisajous' kõverat. Mudeli parameetreid saab muuda maailma keskel asuvate juhistega.
- motor1.step
Demonstreerib kolmnurkset mitteelastset keha kolme lineaarmootori koormuse all.
- motor.step
Demonstreerib lineaarmootori ja vedruga seotud mitteelastse nelinurkse keha suhteid.
- note.step
Näidis LaTeXi valemi (Gaussi teoreem) ja põimitud pildiga.
- resonance.step
See näidis demonstreerib resonantsi nurkmootoriga süsteemis.
- softbody.step
See näidis demonstreerib kahe mitteelastse keha suhteid, mille vahel asub elastne keha.
- solar.step
See näidis demonstreerib Päikesesüsteemi põhikehade (Päike ja planeedid) liikumist.
- springs.step
See näidis demonstreerib planaarsüsteemi liikumist, milles on viis osakest, mis on ühendatud nelja vedruga.
- wave.step
Stseeni graaf näitab rohelise osakese ostsillatsioone. Simulatsiooni alates väljub punasest osakesest laine. Sinine osake peegelda laine ja see liigub vastassuunas, kuni punane osake selle taas peegeldab. Vedrude sumbuvuse tõttu laine mõne aja pärast kaob.