Regulaaravaldise redaktori kasutamineSee peatükk kirjeldab, kuidas toimib regulaaravaldiste redaktor.
Redaktori tähtsaim osa on mõistagi redigeerimisala ehk siis ala, kus regulaaravaldis kokku pannakse. See on suur hall ala akna keskel.
Redigeerimisala kohal on kaks tööriistariba, millest üks sisaldab redigeerimistoiminguid (sarnaselt joonistamistööriistadega joonistamisrakenduses). Teisel tööriistaribal paikneb nupp Mis see on? ning toimingu tagasivõtmise ja uuestisooritamise nupud.
Redigeerimisala all asub parajasti loodav regulaaravaldis niinimetatud ASCII süntaksis. ASCII süntaks värskeneb vastavalt regulaaravaldise redigeerimisele graafilises redaktoris. Kui soovid aga redigeerida hoopis ASCII süntaksit, on ka see võimalik - sellisel juhul värskendab ennast hoopis graafiline redaktor.
Lõpuks on redigeerimisalast vasakul valik eelnevalt loodud regulaaravaldisi. Neil on kahesugune otstarve: (1) kui avad redaktori regulaaravaldisega, muudetakse see ilusamaks või mõistetavamaks. Ülaltoodud pildil on ASCII süntaks ".*" asendatud kastiga, milles on kiri "suvaline". (2) Kui lisad regulaaravaldise, võid kasutada eelnevalt loodud regulaaravaldiste valikust omaenda regulaaravaldiste loomiseks mõningaid “ehitusplokke”. Vaata kasutaja määratud regulaaravaldistest kõnelevat osa, kus selgitatakse omaloodud regulaaravaldiste salvestamist.