Selles osas eeldan, et oled läbi lugenud peatüki, mis selgitas regulaaravaldiste olemust, või et sa tead seda juba varem.
Kõik redigeerimistööristad asuvad tööriistaribal redigeerimisala kohal. Alljärgnevalt kirjeldatakse neid kõiki.

Valikutööriista kasutatakse elementide märkimisel lõikamiseks ja asetamiseks ning lohistamiseks. See on äärmiselt sarnane suvalise joonistamisrakenduse valikutööriistaga.


Selle tööriista abil saab lisada tavalist teksti. Seda mõistetakse regulaaravaldises täht-tähelt, st. siin ei pruugi muret tunda paomärkide pärast. Ülaltoodud näites on loomisel järgmine regulaaravaldis: abc\*\\\)


Selle abil saab lisada märgivahemiku. ASCII süntaksis oleks näideteks [0-9], [^a-zA-Z,_]. Kui lisada element selle tööriista abil, ilmub dialoog, kus saab määrata märgivahemiku.
Vaata korduvate regulaaravaldiste kirjeldust.


See on regulaaravaldis "punkt" (.). See tähendab sobivust suvalise üksiku märgiga.


See tähendab elementide kordust. ASCII süntaksis väljendatakse seda järgmiste märkidega: tärn (*), pluss (+), küsimärk (?) ja vahemik ({3,5}). Kui lisada element selle tööriista abil, ilmub dialoog, kus saab määrata korduste arvu.
Seda, mida korrata, saab määrata korratavat sisu kasti joonistades, mille antud tööriist lisab.
Korduvaid elemente saab luua nii seestpoolt väljapoole kui vastupidi. See tähendab, et võid esmalt joonistada, mida korrata, selle valida ja kasutada kordustööriista selle kordamiseks. Teise võimalusena võid aga esmalt lisada korduselemendi ja siis joonistada elemendi sisse selle, mida korrata.
Vaata regulaaravaldiste kordamise kirjeldust.


See on alternatiiviga regulaaravaldis (|). Alternatiivid saab määrata nad üksteise peale joonistades kastis, mille see tööriist lisab.
Vaata alternatiivsete regulaaravaldiste kirjeldust.


Kompleksitööriist ei kujuta endast õigupoolest üldse regulaaravaldist. Seda kasutatakse erinevate alamkomponentide grupeerimiseks kasti, mille võib hõlpsasti kahandada vaid pealkirjaks. Seda võib näha ülaltoodud pildil paremal pool.



Rea alguse ja lõpu tööriistad tähistavad vastavalt sobivust rea lõpus ja alguses. Ülaltoodud pildil nähtav regulaaravaldis vastab niisiis vaid reale, kus on ainult tühikud.
Vaata regulaaravaldiste positsioonide kirjeldust.



Sõnapiirdetööriistad tähistavad sobivust vastavalt sõnapiirdele või selle puudumisele. Ülaltoodud pildil nähtav regulaaravaldis vastab kõigile sõnadele, mille alguses seisab see. Sõna see ise aga ei sobi.
Vaata sõnapiirde regulaaravaldiste kirjeldust.



Ettevaatetööriistad määravad vastavalt positiivse või negatiivse regulaaravaldise sobivuse. See sobivus ei ole aga osa üldisest sobivusest.
Märkus: ettevaateid on lubatud asetada ainult regulaaravaldise lõppu. Regulaaravaldiste redaktori element seda peale ei sunni.
Vaata ettevaatavate regulaaravaldiste kirjeldust.