Peatükk 4. Stepi näidised

Step sisaldab muu hulgas mitmeid õpetlikke näiteid, mis peaksid aitama mõista rakenduse tööpõhimõtteid. Vaikimisi kaasa pandud näidise avamiseks vali menüükäsk FailNäidisedAva näidis...

Oma näidiseid saab jagada menüükäsuga FailNäidisedJaga aktiivset katset......, teiste kasutajate jagatud näidiseid aga alla laadida menüükäsuga FailNäidisedLaadi alla uusi katseid... Allalaaditud katseid saab avada menüükäsuga FailNäidisedAva allalaaditud näidis...

Allpool leiab vaikimisi näidisfailide kirjeldused.

brownian.step

Joonistab mitteelastse ketta trajektoori, mis põrkub juhuslikult ristkülikus liikuva 40 osakesega. See näidis matkib ideaalse gaasi osakeste Browni liikumist.

doublependulum.step

See näidis matkib kaksikpendli liikumist, kasutades kaht massiivset osakest ja kaht pulka.

eightpendulum.step

See näidis kujutab endast kuulsa Newtoni hälli lihtsat demonstratsiooni. Step teeb seda puklade, 8 ketta ja ristküliku abil. Kuus palli keskel ei liigu, sest nad kannavad üle ainult momenti ja energiat, mitte liikumist.

first.step: esimene näidis

Sel näidisel on kaks osa. Esimene sisaldab kaht vedruga ühendatud osakest, teine aga kaht laenguga osakest.

Kaks vedruga ühendatud osakest

Selles näidises lisatakse stseenile kaks osakest ja neid ühendav vedru. Mõlema osakese omadused, näiteks kiirus, moment, asukoht jne., on kindlaks määratud omaduste brauseris. Ka vedru omadused, näiteks jäikus, normaalpikkus, sumbuvus jne., on kindlaks määratud omaduste brauseris.

Simulatsiooni selgitus:

See on hea näide lihtsa harmoonilise liikumise kohta. Ühe osakese kiirendus on määratud positiivse X-telje suunaga, teine osakese kiirendus negatiivse X-telje suunaga. Nii tõmbuvad osakesed eri suundades, samal ajal kui vedru püüab tuua mõlemat osakest tagasi algpositsiooni. Sel moel on tegemist lihtsa harmoonilise liikumisega. Osakeste ja vedru tegutsemist sellistes tingimustes näebki stseenil.

Kaks laenguga osakest

Mõlema laenguga osakese kiirus on määratud kindlas suunas, mistõttu osakesed liiguvad vastavas suunas, aga mõlemale osakesele on antud võrdne vastasmärgiline laeng, mis sunnib neid teineteise poole tõmbuma. Stseenil võibki näha laenguga osakeste liikumist sellistes tingimustes.

fourpendula.step

See näidis on korrektne Newtoni hälli demonstratsioon. Et süsteem ei ole ideaalne, hakkavad kaks ketast keskel ajapikku liikuma.

gas.step

See näidis demonstreerib ideaalse gaasi survet, mida põhjustab Browni liikumine.

graph.step

See kujutab endast esimese osakese kiirust ja asukohta näitavat graafi süsteemis, kus kaks osakest on ühendatud vedruga.

liquid.step

See näide demonstreerib üheaatomilist vedelikku.

lissajous.step

See näidis demonstreerib kahe osakese najal Lisajous' kõverat. Mudeli parameetreid saab muuda maailma keskel asuvate juhistega.

motor1.step

Demonstreerib kolmnurkset mitteelastset keha kolme lineaarmootori koormuse all.

motor.step

Demonstreerib lineaarmootori ja vedruga seotud mitteelastse nelinurkse keha suhteid.

note.step

Näidis LaTeXi valemi (Gaussi teoreem) ja põimitud pildiga.

resonance.step

See näidis demonstreerib resonantsi nurkmootoriga süsteemis.

softbody.step

See näidis demonstreerib kahe mitteelastse keha suhteid, mille vahel asub elastne keha.

solar.step

See näidis demonstreerib Päikesesüsteemi põhikehade (Päike ja planeedid) liikumist.

springs.step

See näidis demonstreerib planaarsüsteemi liikumist, milles on viis osakest, mis on ühendatud nelja vedruga.

wave.step

Stseeni graaf näitab rohelise osakese ostsillatsioone. Simulatsiooni alates väljub punasest osakesest laine. Sinine osake peegelda laine ja see liigub vastassuunas, kuni punane osake selle taas peegeldab. Vedrude sumbuvuse tõttu laine mõne aja pärast kaob.