Mängureeglid, strateegia ja nõuandedSisukord
Iga mäng sisaldab vähemalt üht 52-kaardilist pakki. Igas pakis on neli masti:
 | Risti |
 | Poti |
 | Ärtu |
 | Ruutu |
Igas mastis on järgmised kaardid: äss, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme, soldat, emand ja kuningas.
Kokku teeb see mastirea. Need jagunevad pärismastireaks ja pseudomastireaks. Pärismastirida tähendab üht masti tervikuna (nt. ruutu), pseudomastirida aga seda, et mastireas vahelduvad värvid musta (risti ja poti) ning punase (ärtu ja ruutu) vahel.
Kui rida ei ole täielik, nimetatakse seda osareaks.
Tüüpilises kaardimängus on vaid mõned elemendid, mida kirjeldame allpool.
- 1. Algpakk
Iga mängu alguses on kaardid mänguväljal segamini. Kuid mitte igas mängus ei jagata kõiki kaarte välja, vaid mõned on jäetud pakki. Selle leiab mänguväljalt enamasti üsna lihtsalt üles, kuivõrd see on peaaegu kõigis mängudes ainuke pakk väljal, mis on mängija poole seljaga.
- 2. Heitepakk
Paljudes mängudes kasutatakse heitepakki, millesse lähevad algpakist võetud kaardid. Tavaliselt põhjustab klõps algpakil selle pealmise kaardi ümberkeeramise ning asetamise heitepakki, mille järel seda saab mängus kasutada.
- 3. Lõpp-pakk
Lõpp-pakid on koht, kuhu kaardid peavad viimaks jõudma. Reeglina saab mäng läbi siis, kui kõik kaardid on korrektses järjekorras asetatud lõpp-pakkidesse. Lõpp-pakkide arv ja kaartide vajalik järjekord erinevad mänguti.
Enamikus mängudes on lõpp-pakid algul tühjad. Kui valida menüüst või tööriistaribalt , uurib KPatience kõigis pakkides kõiki võimalusi ja liigutab lõpp-pakkidesse nii palju kaarte kui võimalik. Kui sisse on lülitatud , sooritab KPatience paigutamise alati, kui see on üldse võimalik.
- 4. Mängupakid
Need on pakid, kus tegelikult käib kaartide ümberjagamine. Milliseid reegleid seejuures järgitakse, sõltub mängust. Mõnes on näha kõik kaardid, mõnes ainult pealmine. Mõned lubavad eemaldada ainult pealmise kaardi, mõned suvalise jne.